Kätte on jõudmas kevad ja nii mitmedki inimesed mõtlevad sel aastaajal tihti autoostu peale – suvi on tulemas, lumi asfaldil sulamas ja kauged rannad koos unistustega suveseiklustest ootamas.
Hoolimata sellest, et meil ilmuv autoajakirjandus üritab anda enamvähem adekvaatset ülevaadet erinevatest sõidukitest, võib neile siiski ka ühtteist ette heita – olen väsinud lugemast artikleid linnamaasturitest ja muudest nelikveolistest sõidukitest. Ma juba tean, et Toyota Land Cruiser on maastikul ja Subaru maanteel võimekas, samuti tean, et offroadi-huvilistele ei kõlba näiteks CRV või mõni muu sellelaadne aparaat, mille nelikveosüsteem oma olemuselt pigem tänavakivide sujuvaks ületamiseks loodud.
Eriline on tore
Ülalmainitud autode kohta seega juba tean, et neid võib meie kliimas osta küll. Kui ainult rahakott ostuhinna ja hilisema kütusekulu tarvis piisavalt paksust omab.
Samas oleks ju tore omada midagi natukenegi eksootilisemat kui seda on maasturiverd pereauto. See võiks olla midagi sportlikku või esinduslikku või... Igaljuhul midagi sellist, mis näitab, et olete oma loomult veidi teistsugune.
Võimalusi selleks on mitmeid. Kui olete rikas, pole probleemi: Bentley, Aston Martin, Maybach... Sellelaadne masin tõmbab pilke ja kütab kirgi mõnel päeval isegi peaaegu et kogu raha eest.
Aga sellise sõiduki omamine eeldab, et teenida mõnevõrra rohkem kui seda teeb keskmine eestlane. Tegelikult jääb korraliku luksusautoga hätta isegi kõrgepalgaline keskastmejuht või parlamendiliige, sest lisaks piduriklotsidele ja bensiinile tuleb mõnikod poest osta ka majoneesi.
Kabriolett kui suveauto
Odavam variant on soetada midagi sellest, mis on taskukohane nii ostuhetkel kui hiljem hooldus- ja remonditöid tehes. Juhul, kui tegemist on mõne aasta vanuse veidikene korralikumat mootorimahtu omava kabrioletiga, on hea enesetunne ilusatel suvepäevadel garanteeritud. Allalastud katus annab märku, et teile pole võõras ei lõbujanu ega ka väärikus. Sest lisaks filmitähtedele ja elunautijatele on kabrioletid kasutuses ju ka asjalike tegelaste poolt pidulikel paraadidel. Ja loomulikult boonusena saate sõidu ajal võtta ka näole päikest.
Kui teil on raha kahe auto jaoks, pole muret: Suvel pühite tolmu oma talvekorteris seisvalt kaunitarilt ja lükkate igapäevahobu sinna rõõmsalt asemele. Ning võite igaühele uhkelt öelda: jah, ma naudin suve ja ma saan seda endale lubada! Seda isegi siis, kui teie istmealuse veermiku tootjaks on Fritz von Opeli või Henry Fordi poolt asutatud tehas, kes teie autoga tegeles enam kui kümme aastat tagasi.
Aga kui olete veel kehvema sissetulekuga? Kui teil pole autole pakkuda talvekorterit? Siis peate suvenautlemise nimel leppima oma ekstravagantse kaaslasega ka talvel.
„Talverõõmud“ mahakäiva katusega autos – müüdid ja tegelikkus
Siinkohal peangi tõdema, et väga vähe on kirjutatud sellest, milline siis ikkagi on elu koos kabrioletiga päeval, mis temperatuurinäidik on kukkunud näiteks -29 kraadi peale. Autoajakirjast leiad küll ajakirjaniku arvamuse selle kohta, kas tasuks osta Volkswageni või Renault marki andev isend, kuid kabriolettide talvetesti ma siiani veel kusagilt leidnud ei ole.
Nii ostsin ka mina oma isendi (Ford Escort XR3i Cabrio) kolm aastat tagasi ainult suvel liiklemiseks, kuid käesoleval talvel kruvisin muidu suveõhku nuusutanud ratsule naelikud alla ja proovisin kas kabrioleti kohta käivad müüdid ka tõele vastavad. Ja need müüdid on:
Kabriolett ei sobi meie kliimasse, sest:
• salong ei lähe soojaks
• katus ei pea talvele vastu
• sõiduomaduste ning tehnilistele sõlmede väljakujundamisel pole arvestatud külmade maadega
Nagu avastasin, pole asjad üldsegi nii hullud ja vähemalt Fordi märki kandvat mahakäiva katusega masinat võib talvel liikumiseks kasutada küll. Tegelikult on see ka igati loogiline: lahtised versioonid põhinevad oma margikaaslastel: olles tänu keretugevdustele küll veidikene kaalult raskemad (ja kiirusomadustelt aeglasemad), on kasutatav tehnoloogia ikkagi sama mis „päris katusega autodel“. Ja see on talve poolt vaadates hea, kuna taskukohaseid suveautosid pakuvad sellised margid nagu Ford, Volvo, Saab, Opel, Mazda ja teised, kelle tavatoodang on meie kliimas igati korralikult toimiv.
Katuse osas peab tõdema, et vähemalt pehme katuse osas (nagu autori sõidukil), tuleb ettevaatlik olla kuhjuva lumega. Ma pole küll katsetanud, kuid usun, et raske lumehunnik võib pehmet katust kahjustada. Kõvakatuse puhul pole tõenäoliselt antud küsimus väga oluline.
Pehme katuse puhul tuleb arvestada ka katuse hooldamisega ning tõsiasjaga, et Statoili kiirpesulas autot pesta ei tohi – auto puhtana hoidmiseks tuleb aastaringselt kasutada käsipesu, sealhulgas ei tasu katust üldse igal korral küürida, kuna head see just ei tee.
Omamoodi probleemiks võib kujuneda nähtavus talvistes oludes, kuna mõnedel isenditel on tagaakna asemel kile, millel puudub seega ka soojendus. Õnneks mitte kõigil – nii on näiteks paljudel siiski olemas taga täiesti korralik tagaklaas, millel ka soojendusribad küljes.
Mis aga vähemalt mind üllatas, oli salongi soojus ja hubasus. Hiljuti asusin hommikul teele 29 kraadises pakases ja seda, et salong külm oleks olnud, küll ei saa väita. Pigem isegi läks olemine vaat et soojemakski kui nii mõneski plekklaega sõiduvahendis.
Nii et minu soovitus on: kui soovite midagi erilist ja teil on raha kõigest ühe jaoks, siis talvekartus pole kabrioleti puhul argument.
Tõsi, kõik sõltub muidugi konkreetsest isendist – algselt soovisin soetada Alfa-Romeo Spiderit, millega probleeme tõenäoliselt tekiks. Kuid Alfa ongi entusiasti auto ja seda isegi siis, kui pehme riide asemel pea kohal metallist plaat asub.
Loomulikult võib võtta ka kinnise katusega kupee: selle saate mõnevõrra odavamalt kätte ja kiirusomadused on kriipsuvõrra paremad. Kuid samas ei ole see siiski päris see…
0 comments:
Postitage kommentaar