25. märtsil möödus 62 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest, mille käigus asustati sunniviisiliselt Siberisse rohkem kui kakskümmend tuhat eestlast. Neljapäevase inimjahi tulemusel saadeti Siberisse väidetavalt 20702 eestlast, kellest sihtkohta jõudis 20601. Noorim küüditatu oli vaid kolmepäevane, vanim 95-aastane.
Reedel, 25. märtsil, koguneti Kuusalus toonaste sündmuste meenutamiseks ja kannatanute mälestamiseks küüditatutele püstitatud monumendi juurde. Kuusalu valla poolt asetas telefonikabiini sümboliseeriva mälestusmärgi juurde pärja ning pidas kõne vallavanem Urmas Kirtsi.
Kuusalu Kunstide Kooli ruumides jätkunud üritusel süütas Murtud Rukkilille Ühingu esimees, samuti 1949. aastal väikese poisina Siberisse saadetud Enno Uibo, lahkunute mälestuseks leinaküünla ning ütles, et kuigi igast asjast pidi meelde jääma ka midagi head, ei oska ta küüditamisest paraku midagi positiivset meenutada.
Ühingu noorteliikumise esimees Simmo Saar sõnas, et tema põlvkonnal on olnud õnn taolistest ajaloosündmustest kõrvale jääda, ent praeguste noorte ülesanne on traagilisi sündmusi meie rahva mälus alles hoida, kuna paljuski tänu vintsutustele on eesti rahvas saanud visaks ning elujõuliseks.
Kohalviibinud prouad Helmi Urb ja Riina Juhkami lugesid ette luuletused ning soovisid kohalviibijatele jõudu, jaksu ja võimekust ka vanemasse ikka jõudnutena endiselt eluraskustele vastu astuda.
Endistele represseeritutele pakkusid muusikaelamusi Mare Russaku laulunaised ning Kadri Kuuse, kes esitas viiulil (saatjaks klaveril kontsertmeister Mare Ots) Franz Schuberti „Ave Maria“ ning Edward Elgari „Armastuse pooemi“.
Murtud Rukkilille Ühing on küüditamise üleelanud inimesi ühendav ühendus, mille eesmärgiks on küüditamis- ja repressioonisündmuste mälestuste kogumine ja laiemale avalikkusele tutvustamine. Mälestusüritusi on peetud alates 2002 aastast, ühingul on olemas ka noortekogu.
0 comments:
Postitage kommentaar